Kuumalaine ja väheste sademetega seoses on hüppeliselt kasvanud majapidamiste veetarbimine. Kuival- ja sademetevaesel perioodil on tavapärane veetarbimine kümnekordistunud. Tarbitakse oluliselt rohkem kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed jõuavad toota.
Vee-ettevõte tegeleb pidevalt parema surve tagamisega piirkonnas, seda nii lühiajaliste kui pikaajaliste meetmete rakendamisega.
Arvestama peab asjaoluga, et vee-ettevõtted on kohustatud kinni pidama neile Kliimaministeeriumi poolt kehtestatud põhjaveevarudest. Kinnitatud põhjaveevarude limiite ei tohi ületada sest need tuginevad teaduslikele uuringutele ja ületamise korral rikutakse põhjaveebilanssi ning piirkonna põhjavee kasutamine joogiveena võib edaspidi muutuda võimatuks.
Ühisveevärgi süsteemide ehitamisel on arvestatud kehtestatud limiitidega sest esmatähtis on kogu elanikkonnale tagada puhas joogivesi.
On vaja hoolikalt jälgida ühisveevärgist vee tarbimist. Arusaadavatel põhjustel nõuab kuumalaine koduaias taimede kastmist. Mõistlik on kasta hilistel õhtutundidel ehk ajal, mil majapidamistes on veetarbimine väiksem. Suureks abiks on, kui kastmist välditakse ajavahemikel 7-10 ja 18-23, sest nendel kellaaegadel tarbitakse ühisveevärgi vett kõige enam. Lisaks väiksemale veetarbimisele on sellest ka taimedele rohkem kasu – kastmisvesi ei aurustu õhtul jahedas nii kiiresti kui päeval. Tasub mõelda, kuidas kastmiseks vajaminevat vett tulevikuks varuda näiteks soetada vastavad mahutid.
Me peame aru saama, et vesi on väga oluline loodusvara – piiratud ressurss, mida tuleb tarbida targalt. Kraanivee kasutamine kastmisveena ei ole keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik lahendus.
Kui tarbijate käitumine kraanivee kasutamise osas ei muutu jätkusuutlikumaks, siis aastatega suureneb ebasoodne mõju meie keskkonnale veelgi ning see võib viia joogivee puudumiseni.
Seetõttu palume oma tarbijatelt mõistvat suhtumist.
Vee-ettevõte tegeleb pidevalt parema surve tagamisega piirkonnas, seda nii lühiajaliste kui pikaajaliste meetmete rakendamisega.
Arvestama peab asjaoluga, et vee-ettevõtted on kohustatud kinni pidama neile Kliimaministeeriumi poolt kehtestatud põhjaveevarudest. Kinnitatud põhjaveevarude limiite ei tohi ületada sest need tuginevad teaduslikele uuringutele ja ületamise korral rikutakse põhjaveebilanssi ning piirkonna põhjavee kasutamine joogiveena võib edaspidi muutuda võimatuks.
Ühisveevärgi süsteemide ehitamisel on arvestatud kehtestatud limiitidega sest esmatähtis on kogu elanikkonnale tagada puhas joogivesi.
On vaja hoolikalt jälgida ühisveevärgist vee tarbimist. Arusaadavatel põhjustel nõuab kuumalaine koduaias taimede kastmist. Mõistlik on kasta hilistel õhtutundidel ehk ajal, mil majapidamistes on veetarbimine väiksem. Suureks abiks on, kui kastmist välditakse ajavahemikel 7-10 ja 18-23, sest nendel kellaaegadel tarbitakse ühisveevärgi vett kõige enam. Lisaks väiksemale veetarbimisele on sellest ka taimedele rohkem kasu – kastmisvesi ei aurustu õhtul jahedas nii kiiresti kui päeval. Tasub mõelda, kuidas kastmiseks vajaminevat vett tulevikuks varuda näiteks soetada vastavad mahutid.
Me peame aru saama, et vesi on väga oluline loodusvara – piiratud ressurss, mida tuleb tarbida targalt. Kraanivee kasutamine kastmisveena ei ole keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik lahendus.
Kui tarbijate käitumine kraanivee kasutamise osas ei muutu jätkusuutlikumaks, siis aastatega suureneb ebasoodne mõju meie keskkonnale veelgi ning see võib viia joogivee puudumiseni.
Seetõttu palume oma tarbijatelt mõistvat suhtumist.