Kuidas jõuab puhas joogivesi meie kraanidesse
Peamine joogiveeallikas on taastuv põhjavesi ning kõik meie tarbijad saavad oma joogivee erinevatest veehaaretest. Pumplat ja veetöötlusjaama ühendavad toitetorud ehk magistraalid.
Veehaarded
- Kurtna-Vasavere veehaare
- Ahtme veehaare
- Lõuna veehaare
- Sompa veehaare
- Kiviõli veehaare
- Püssi veehaare
- Lüganuse veehaare
- Varja veehaare
- Purtse veehaare
- Savala ja Uniküla veehaare
- Maidla veehaare
- Sonda veehaare
- Erra veehaare
Kurtna-Vasavere Kvaternaari põhjaveehaare on Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna oluline veeallikas, mis oma madalate puurkaevudega võimaldab tagada piirkonnale sobivate proportsioonidega lahjendusvee linna territooriumil paiknevate sügavate, kõrge kloriidide (Cl⁻) sisaldusega puurkaevude vee lahjendamiseks.
Veehaardel teostatud seireandmed näitavad veetaseme sõltuvust veevõtust, sademete summast ja muudest teguritest (kaevandused). Paraku mõjutab intensiivne veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest Kurtna järvede veetaset.
Et looduslikust veest saaks Sinu kraanist jooksev kvaliteetne joogivesi, puhastame seda veepuhastusjaamas. Seejärel liigub joogivesi pumpade abil torustikku ning jõuab iga tarbijani.
Puurkaevude toorvesi pumbatakse II-astme pumpla reservuaaridesse. Reservuaaridest pumbatakse puurkaevude vesi II-astme pumpade abil edasi veetöötlusjaamadesse, kus algab veepuhastus.
Vastavalt vee omadustele on paigaldatud nõuetekohane veetöötlustehnoloogia raua, mangaani ja kloriidide eraldamiseks.
Veetöötlusjaamas rakendatavad veetöötlusprotsessid on alljärgnevad (Ahtme veetöötlusjaama näitel):
- Vee aereerimine ketastäidisega aeraatorites — vesi pihustatakse aeraatorkolonnis olevate drenžerite kaudu täidisketastele. See annab piisava oksüdatsiooniaja raua ja mangaani oksüdeerimiseks kahevalentsest kolmevalentseks, mittelahustuvaks ühendiks, mis eraldatakse filtris.
- Vee filtreerimine liivatäidisega (lahtistes gravitatsioonilistes) filtrites. Filtrid on ette nähtud eelkõige raua ja mangaani eraldamiseks põhjaveest.
- Töödeldud vesi suunatakse isevoolselt kahte reservuaari, sealt pumbatakse vesi edasi Kohtla-Järve, Ahtme ja Jõhvi veevõrku.
- Filtrite läbipesu toimub veega — korraga on pesus üks filter. Filtri pesuvee jaoks on ette nähtud pesuveepumbad, mis võtavad vee töödeldud vee reservuaaridest. Filtrimaterjali kobestamiseks kasutatakse enne pesu suruõhku, mis antakse puhuriga otse filtri vahepõranda alla.
- Vajadusel vee järeldesinfitseerimine NaOCl lahusega. Kloor aitab säilitada vee kvaliteeti torustikus kuni tarbijani jõudmiseni. Jääkkloori kogus joogivees on rangelt reguleeritud ning tarbija kraanis võib seda olla kuni 0,5 mg/l.
- Reservuaarides hoitakse ka veetöötlusjaamaga varustatavate asulate ühist tuletõrjevee varu.
- Veetöötlusjaam on varustatud diiselgeneraatoriga, mis tagab veevarustuse toimimise ka elektrikatkestuse korral.
Pärast veetöötlust vastab meie joogivesi kehtivate õigusaktidega kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Vee kvaliteedi hindamiseks võetakse proove ning analüüsid teostatakse akrediteeritud laboris.
Joogivee kvaliteedi analüüside tulemused on kättesaadavad allpool.
Tavakontroll
Süvakontroll
Veepumplad
Ühisveevärgisüsteemi kuulub mitmeid veepumplaid ja põhjavee puurkaevpumplaid, mis aitavad suunata vee läbi torustike tarbijateni.
Pumplad tagavad piisava veesurve ning aitavad kaasa, et vesi jõuaks veepuhastusjaamast kaugematesse piirkondadesse ja ka hoonete kõrgematele korrustele.
Veetorustik
Varustame tarbijaid puhta joogiveega — meie ühisveevärgisüsteemi kuulub kokku ligikaudu 418 km joogiveemagistraaltorustikku ja asulasisest joogivee jaotustorustikku, mille kaudu jõuab puhas joogivesi kõigi meie teeninduspiirkondade tarbijateni.