{"id":551,"date":"2026-11-11T11:19:02","date_gmt":"2026-11-11T08:19:02","guid":{"rendered":"https:\/\/idavesi.ee\/?p=551"},"modified":"2026-11-11T12:47:25","modified_gmt":"2026-11-11T09:47:25","slug":"eesti-uhisveevargi-ja-kanalisatsiooni-taristu-vajab-21-miljardit-eurot-kes-maksab","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/eesti-uhisveevargi-ja-kanalisatsiooni-taristu-vajab-21-miljardit-eurot-kes-maksab\/","title":{"rendered":"Eesti \u00fchisveev\u00e4rgi ja -kanalisatsiooni taristu vajab 2,1 miljardit eurot &#8211; kes maksab?"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-gallery aligncenter has-nested-images columns-default is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex\"><div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"640\" height=\"452\" data-id=\"566\" src=\"https:\/\/idavesi.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/Foto_Canva-PRO_Bilanol-4.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-566\" srcset=\"https:\/\/idavesi.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/Foto_Canva-PRO_Bilanol-4.jpg 640w, https:\/\/idavesi.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/Foto_Canva-PRO_Bilanol-4-300x212.jpg 300w, https:\/\/idavesi.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/Foto_Canva-PRO_Bilanol-4-18x12.jpg 18w\" sizes=\"auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Foto: CanvaPro \/ Bilanol<\/figcaption><\/figure>\n<\/div><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/idavesi.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/logo.svg\" alt=\"\" class=\"wp-image-588\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Eesti Vee-ettev\u00f5tete Liidu PRESSITEADE 28.10.2026. a.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kliimaministeeriumi 2024. aasta hinnangu kohaselt ulatub Eesti veemajandustaristu 12 aasta investeerimisvajadus 2,1 miljardi euroni \u2013 ligi kaks korda suurema summani kui 2019. aasta hinnangus. Samal ajal vananeb taristu, lisanduvad uued keskkonna- ja ohutusn\u00f5uded ning tulevikus tuleb j\u00e4rjest suurem osa investeeringutest katta sektori enda tuludest. K\u00fcsimus pole enam selles, kas Eesti veetaristusse tuleb investeerida, vaid selles, kuskohast selleks vajalik raha tuleb ja mis juhtub, kui vajalikud otsused edasi l\u00fckatakse.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Investeerimisvajadus on m\u00f5ne aastaga peaaegu kahekordistunud<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui 2019. aastal hinnati Eesti veemajandustaristu j\u00e4rgneva 12 aasta investeerimisvajaduseks 1,1 miljardit eurot, siis Kliimaministeeriumi 2024. aasta hinnangus ulatus sama pika perioodi investeerimisvajadus juba 2,1 miljardi euroni. Hinnangud n\u00e4itavad, kui oluliselt on sektori investeerimisvajadus viie aastaga kasvanud. Investeeringuid on vaja nii olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitaristu uuendamiseks kui ka uute keskkonna- ja ohutusn\u00f5uete t\u00e4itmiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Probleemi teeb v\u00e4hem n\u00e4htavaks asjaolu, et suur osa vee- ja kanalisatsioonitaristust asub maa all. Torustiku vananemist ei m\u00e4rka me samamoodi nagu lagunevat teekatet v\u00f5i maja fassaadi. Seni, kuni kraanist tuleb puhas vesi ja kanalisatsioon t\u00f6\u00f6tab, v\u00f5ibki j\u00e4\u00e4da mulje, et s\u00fcsteem on korras.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ent torustike ja mahutite eeldatav eluiga on ligikaudu 40\u201350 aastat ning tehnoloogilised seadmed vajavad asendamist juba 10\u201315 aasta j\u00e4rel. T\u00e4nap\u00e4evaste infotehnoloogiliste lahenduste eluiga v\u00f5ib olla veelgi l\u00fchem. Veetaristut ei saa seet\u00f5ttu kunagi l\u00f5plikult valmis ehitada \u2013 seda tuleb pidevalt hooldada, remontida ja \u00f5igel ajal uuendada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Investeeringute edasil\u00fckkamine ei kaota vajadust ega kulu. Vananeva taristu puhul suureneb rikete oht, v\u00e4heneb s\u00fcsteemide t\u00f6\u00f6kindlus ning tulevikus tuleb \u00fcha suuremaid summasid kulutada juba tekkinud probleemide lahendamiseks. K\u00fcsimus on seega selles, kas investeerime enne, kui probleem tekib, v\u00f5i maksame hiljem selle tagaj\u00e4rgede eest.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kui investeerimisvajadus kasvab, siis kuskohast tuleb raha?<\/h2>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Eesti Vee-ettev\u00f5tete Liidu PRESSITEADE 28.10.2026<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kliimaministeeriumi 2024. aasta hinnangu kohaselt ulatub Eesti veemajandustaristu 12 aasta investeerimisvajadus 2,1 miljardi euroni \u2013 ligi kaks korda suurema summani kui 2019. aasta hinnangus. Samal ajal vananeb taristu, lisanduvad uued keskkonna- ja ohutusn\u00f5uded ning tulevikus tuleb j\u00e4rjest suurem osa investeeringutest katta sektori enda tuludest. K\u00fcsimus pole enam selles, kas Eesti veetaristusse tuleb investeerida, vaid selles, kuskohast selleks vajalik raha tuleb ja mis juhtub, kui vajalikud otsused edasi l\u00fckatakse.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Investeerimisvajadus on m\u00f5ne aastaga peaaegu kahekordistunud<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui 2019. aastal hinnati Eesti veemajandustaristu j\u00e4rgneva 12 aasta investeerimisvajaduseks 1,1 miljardit eurot, siis Kliimaministeeriumi 2024. aasta hinnangus ulatus sama pika perioodi investeerimisvajadus juba 2,1 miljardi euroni. Hinnangud n\u00e4itavad, kui oluliselt on sektori investeerimisvajadus viie aastaga kasvanud. Investeeringuid on vaja nii olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitaristu uuendamiseks kui ka uute keskkonna- ja ohutusn\u00f5uete t\u00e4itmiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Probleemi teeb v\u00e4hem n\u00e4htavaks asjaolu, et suur osa vee- ja kanalisatsioonitaristust asub maa all. Torustiku vananemist ei m\u00e4rka me samamoodi nagu lagunevat teekatet v\u00f5i maja fassaadi. Seni, kuni kraanist tuleb puhas vesi ja kanalisatsioon t\u00f6\u00f6tab, v\u00f5ibki j\u00e4\u00e4da mulje, et s\u00fcsteem on korras.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ent torustike ja mahutite eeldatav eluiga on ligikaudu 40\u201350 aastat ning tehnoloogilised seadmed vajavad asendamist juba 10\u201315 aasta j\u00e4rel. T\u00e4nap\u00e4evaste infotehnoloogiliste lahenduste eluiga v\u00f5ib olla veelgi l\u00fchem. Veetaristut ei saa seet\u00f5ttu kunagi l\u00f5plikult valmis ehitada \u2013 seda tuleb pidevalt hooldada, remontida ja \u00f5igel ajal uuendada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Investeeringute edasil\u00fckkamine ei kaota vajadust ega kulu. Vananeva taristu puhul suureneb rikete oht, v\u00e4heneb s\u00fcsteemide t\u00f6\u00f6kindlus ning tulevikus tuleb \u00fcha suuremaid summasid kulutada juba tekkinud probleemide lahendamiseks. K\u00fcsimus on seega selles, kas investeerime enne, kui probleem tekib, v\u00f5i maksame hiljem selle tagaj\u00e4rgede eest.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kui investeerimisvajadus kasvab, siis kuskohast tuleb raha?<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reovees\u00fcsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot, kasutades selleks peamiselt Euroopa Liidu, aga ka riigi, kohalike omavalitsuste ja vee-ettev\u00f5tete raha. Kliimaministeeriumi andmetel on 70 protsenti veesektori taristust ehitatud toetuste abil. Riigi veeteenuse reformi \u00fcks eesm\u00e4rke on aga tagada vee-ettev\u00f5tete toimetulek ka p\u00e4rast seniste ELi toetuste l\u00f5ppemist ning leida mudel, kus vajalikud investeeringud oleksid kaetavad veetariifist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See muudab veeteenuse hinna k\u00fcsimuse paratamatult osaks investeeringute arutelust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eValimiste eel on alati kiusatus otsida v\u00f5imalusi monopoolsete teenuste hinda poliitiliselt alla suruda. Vee-ettev\u00f5tete puhul tuleb aga m\u00f5ista, et veehind ei ole lihtsalt number arvel \u2013 see on otseselt seotud sellega, kas meil on v\u00f5imalik vajalikku taristut uuendada, tagada vee kvaliteet ja hoida elut\u00e4htis teenus toimivana ka kriisiolukorras. Kui poliitilise otsusega surutakse veehind alla taseme, mis v\u00f5imaldab vajalikke investeeringuid teha, tuleb otsustajatel v\u00f5tta vastutus ka selle eest, mis juhtub siis, kui \u00fchel p\u00e4eval ei ole meie kodudes enam v\u00f5imalik tagada puhast ja kvaliteetset joogivett,\u201c \u00fctleb Eesti Veeettev\u00f5tete Liidu tegevjuht Raili K\u00e4rmas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Veearve ei ole seejuures \u00fcksnes tasu kraanist tuleva vee eest. Sellest tuleb katta kogu teenuse toimimiseks vajalik s\u00fcsteem \u2013 vee v\u00f5tmine ja t\u00f6\u00f6tlemine, kvaliteedikontroll, torustikud ja pumplad, reovee kogumine ja puhastamine ning taristu hooldamine ja uuendamine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ka seadus n\u00e4eb ette, et veeteenuse hind peab tagama muu hulgas p\u00f5hjendatud tegevuskulude katmise, keskkonnan\u00f5uete t\u00e4itmise ning investeeringud olemasoleva \u00fchisveev\u00e4rgi ja -kanalisatsiooni j\u00e4tkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Veeteenuse hind ei ole k\u00f5ikjal Eestis \u00fchesugune. Kliimaministeeriumi j\u00e4rgi m\u00f5jutavad seda muu hulgas vee-ettev\u00f5tte tarbijate arv, rajatavate ja hallatavate torustike pikkus ning sellest tulenev kulum ja investeerimisvajadus. H\u00f5redama asustusega piirkondades tuleb pikemat taristut \u00fcleval pidada v\u00e4iksema hulga tarbijate jaoks, mist\u00f5ttu jaguneb selle maksumus v\u00e4hemate klientide vahel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seet\u00f5ttu ei saa veehinna \u00fcle arutades vaadata ainult t\u00e4nast kuupmeetri hinda. K\u00fcsimus on ka selles, millise veetaristu ja teenusekindluse me selle hinnaga tulevikuks tagame.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Veevarustus on ka riigi toimepidevuse k\u00fcsimus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Investeeringute k\u00fcsimus muutub veelgi olulisemaks, kui vaadata veevarustust kriisivalmiduse seisukohalt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui kriisiolukorras ei ole tagatud puhta joogivee k\u00e4ttesaadavus v\u00f5i kanalisatsiooniteenuse toimimine, j\u00f5uab m\u00f5ju kiiresti elanike, tervishoiu, ettev\u00f5tete ja teiste elut\u00e4htsate teenusteni. Ka riigi veeteenuse reformi eesm\u00e4rkide hulgas on teenuse toimepidevuse ja kriisikindluse suurendamine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201ePuhas joogivesi ei ole luksus ega pelgalt keskkonnateenus \u2013 see on elut\u00e4htis teenus, mille toimimisest s\u00f5ltub kogu \u00fchiskonna toimimine. Kui soovime olla kriisideks valmis, peab veesektori kriisikindlus olema senisest palju selgemalt osa ka riigi julgeoleku- ja kaitsekulutuste tervikvaatest,\u201c r\u00f5hutab K\u00e4rmas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">EVELi hinnangul t\u00e4hendab see, et vee- ja kanalisatsioonitaristusse tehtavaid investeeringuid ei saa k\u00e4sitleda \u00fcksnes keskkonna- v\u00f5i kommunaalmajanduse kuluna. K\u00fcsimus on ka riigi pikaajalises toimepidevuses ja kriisikindluses.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">J\u00e4rgmine rahastusperiood on kriitilise t\u00e4htsusega<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">EVELi hinnangul on \u00fcks l\u00e4hiaastate v\u00f5tmek\u00fcsimusi Euroopa Liidu j\u00e4rgmine rahastusperiood 2028\u2013 2034. Liidu seisukoht on, et Eesti peab seisma selle eest, et vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringud oleksid rahastamisprioriteetide hulgas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00e4rmase s\u00f5nul tuleb veesektorile taastada juurdep\u00e4\u00e4s Euroopa Liidu \u00fchtekuuluvusfondi vahenditele ning k\u00e4sitleda vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringuid senisest selgemalt riigi pikaajalise toimepidevuse ja julgeoleku osana.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See ei t\u00e4henda, et kogu investeerimisvajaduse peaks katma Euroopa Liidu raha. K\u00fcll aga m\u00e4\u00e4ravad l\u00e4hiaastate rahastusotsused, kui suur osa vajalikest investeeringutest tuleb katta sektori enda tuludest ning kui kiiresti suudetakse vananevat taristut uuendada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2,1 miljardit eurot ei ole seega \u00fcksnes veesektori number. Selle taga on valik, kui palju oleme valmis investeerima ennetavalt s\u00fcsteemi, mille toimimist peame igap\u00e4evaelus iseenesestm\u00f5istetavaks, ning kui suure riski ja tulevase arve oleme valmis j\u00e4tma j\u00e4rgmistele aastatele.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">H\u00e4sti toimivat s\u00fcsteemi on lihtne mitte m\u00e4rgata<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eestis on l\u00e4htekoht praegu v\u00e4ga hea. Terviseameti andmetel kasutas 2025. aastal 99,43 protsenti \u00fchisveev\u00e4rgi tarbijatest vett, mille puhul ei tuvastatud mikrobioloogiliste, keemiliste ega indikaatorn\u00e4itajate mittevastavusi. \u00dchisveev\u00e4rgi tarbijaid oli kokku 1 175 946. Radioloogilisi n\u00e4itajaid selles arvestuses ei ole.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">H\u00e4sti toimiva veeteenuse paradoks ongi, et mida kindlamalt s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab, seda v\u00e4hem me seda m\u00e4rkame. Hommikul kraani avades ei peakski inimene m\u00f5tlema torustike vanusele, investeerimisvajadusele v\u00f5i j\u00e4rgmisele Euroopa Liidu rahastusperioodile. Kuid selleks, et saaksime puhta kraanivee olemasolu ka k\u00fcmne v\u00f5i kahek\u00fcmne aasta p\u00e4rast enesestm\u00f5istetavana v\u00f5tta, ei saa selle taga olevat taristut ega selle rahastamist enesestm\u00f5istetavana v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Allikad<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Terviseamet. \u201eJoogivee kvaliteet 2025. aastal.\u201c<br>Kliimaministeerium. \u201eVeeteenuse reform.\u201c <br>Kliimaministeerium. \u201eEesti veesektor on reformiks valmis.\u201c <br>Kliimaministeerium \/ Tallinna Tehnika\u00fclikool (2026). \u201eIV perioodi veemajanduskavade veekasutuse majandusanal\u00fc\u00fcs\u201c. <br>Riigi Teataja. \u201e\u00dchisveev\u00e4rgi ja -kanalisatsiooni seadus\u201c, \u00a7 50.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Lisainfo<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u0421\u043e\u044e\u0437 \u0432\u043e\u0434\u043e\u0445\u043e\u0437\u044f\u0439\u0441\u0442\u0432\u0435\u043d\u043d\u044b\u0445 \u043f\u0440\u0435\u0434\u043f\u0440\u0438\u044f\u0442\u0438\u0439 \u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0438\u0438<br>Kadi Truuleht, kommunikatsioonijuht <br>e-post: kadri.truuleht@evel.ee<br>Tel: +372 520 6600<br>Koduleht: www.evel.ee<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti veemajandustaristu vajab j\u00e4rgmise 12 aasta jooksul 2,1 miljardit eurot investeeringuid. Eesti Vee-ettev\u00f5tete Liit juhib t\u00e4helepanu kasvavale rahastusvajadusele ning k\u00fcsimusele, kuidas tagada tulevikus kvaliteetne ja taskukohane veeteenus.<\/p>","protected":false},"author":8,"featured_media":559,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-551","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/551","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=551"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/551\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":590,"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/551\/revisions\/590"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/559"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=551"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=551"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/idavesi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=551"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}